Usuelu

Lugege Sakarja 2:1-5

Jeruusalemm jääb lahtiseks linnaks paljude inimeste ja loomade pärast tema sees. Aga mina olen temale tuliseks müüriks ümberringi, ütleb Issand, ja auhiilguseks tema keskel.

Sakarja 2:8-9
Tänast kirjakohta lugesin esimest korda kolledžis õppides. Tol ajal hakkasin mõtlema, mida oma eluga peale hakata. See küsimus vajab tänaseni vastamist, sest elame väljakutseid täis maailmas. Olulised on eesmärgid ja saavutused. See, mida teeme, peaks olema mõtestatud ja eesmärgipärane. Seepärast tajun tänases kirjakohas väljakutset. Kas peaksin loobuma kindlustundest ja soovist ise oma elu kontrollida? See on hirmutav mõte, kuid õnneks järgneb Jumala tõotus. Kui loobun kaitsemüüride ehitamisest ja oma tahte eelistamisest, siis saan end Jumalale tervikuna üle anda. Tema teeb meie eluga enam, kui oskame paluda, loota ja ette kujutada. See tähendab usus vahetada inimlik turvalisus Jumala tuliste müüride vastu, mis meid ümbritsevad. Inimlikud saavutused peaksid andma maad Jumala aule.

Máire Íde Ní hÁgain (Põhja-Iirimaa)

Palve

Taevane Isa, aita meil loobuda soovist oma elu ise kontrollida ja usaldada see Sinu kätesse. Sina kannad meie eest paremini hoolt, kui me ise seda eales suudame. Aamen.

Päeva mõtisklus

Usaldan oma elu Jumala hoolde.

Palve tulipunkt

ÜLIÕPILASED

Sakarja 2:1-5
1Ja ma tõstsin silmad üles ja vaatasin, ja ennäe, seal oli neli sarve.
2Ja ma küsisin inglilt, kes minuga rääkis: „Mis need on?” Ja tema ütles mulle: „Need on sarved, mis puistasid laiali Juuda, Iisraeli ja Jeruusalemma.”
3Siis näitas Issand mulle nelja seppa.
4Ja mina küsisin: „Mida nemad on tulnud tegema?” Ja tema vastas ning ütles: „Need sarved on need, mis on pillutanud Juudat, nõnda et ükski ei saa tõsta oma pead; ja sepad on tulnud teritama kirveid, et paisata maha nende paganate sarvi, kes on tõstnud sarve Juudamaa vastu, et seda pillutada.”
5Siis ma tõstsin silmad üles ja vaatasin, ja ennäe, seal oli mees, kel oli mõõdunöör käes.
Loe Piibel.net lehel

Otsid vanemaid postitusi? Vaata arhiivi.