Advendiaja neljas pühapäev
Lugege Luuka 2:15-20
Ent Maarja jättis kõik need lood meelde, mõtiskledes nende üle oma südames. (Luuka 2:19)
Mõtlesin Maarja tunnetele, kui pärast pikka sünnitust minu vastsündinud tütar viimaks mu kätel uinus ja suur vend väikest õde esmakordselt süles hoidis. Kui imeliselt oleme loodud! Inimlapse sünd on suur ime, mis pakub imelisi hetki. Võib vaid oletada, mida mõtles noor ema Maarja tol pühal ööl. Väljas oli kuulda karjaste hääli, jeesuslaps,
kes tuli inimkonda lunastama,
magas sõimes. Mis saab edasi?
Kuigi Maarja peast ja südamest
käisid läbi vastuolulised mõtted
ja tunded, oli ta valmis Jumalat
tänama oma erakordselt olulise rolli eest. Kristuse sündi tähistades täidab me südameid aukartus ja me küsime endalt: kuidas saaksime meie tuua valgust ja elu sellesse maailma?
Jennifer Christenson (Wisconsin, USA)