Jumala kaitse

Lugege Psalm 57:1-11

Ole mulle armuline, Jumal; ole mulle armuline, sest sinu juures otsib mu hing pelgupaika ja ma kipun su tiibade varju, kuni õnnetus möödub!

Psalm 57:1
Ühel õhtul, kui olime oma farmist asjatoimetuste tõttu eemal, saime naabritelt kõne. Selgus, et ühele meie lehmadest oli otse karjamaal sündinud vasikas. Tegemist oli kriitilise ajaga nii vastsündinule kui tema emale, sest sellises olukorras loomi ründavad sageli kiskjad. Kiirustasime koju ja läksime taskulampide valgel karjamaale. Nägime seal üllatavat vaatepilti. Vasikas lamas ema kõrval ja nende ümber seisid ringis meie laamad ja karjakoer, moodustades kindla kaitse võimalike vaenlaste vastu. Lehma ja vasikat lauta viies ei jäänud laamad ja koer meist sammugi maha. Mina nägin selles liigutavat võrdpilti Jumala kaitsest. Ka siis, kui meid ei ähvarda just füüsiline oht, ründavad vahel hirmud, mured, kiusatused, üksindus ja kurbus, mis kõik püüavad meid Jumalast lahutada. Mõeldes tagasi rasketele aegadele võin öelda, et Jumala abi ja kaitse on sageli tulnud kaaskristlaste kaudu. Nagu meie laamad ja karjakoer asusid vasika ja tema ema kaitsele, kaitseb Jumal oma lapsi.

Palve

Taevane Isa, täname Sind lohutuse ja abi eest, kui oleme kaitsetud. Õpeta meid otsima pelgupaika Sinu juures. Aamen.

Päeva mõtisklus

Jumal on minu pelgupaik.

Palve tulipunkt

FARMERID

Psalm 57:1-11
1Laulujuhatajale: viisil „Ära hävita!”; Taaveti mõistulaul ajast, kui ta põgenes Sauli eest koopasse.
2Ole mulle armuline, Jumal; ole mulle armuline, sest sinu juures otsib mu hing pelgupaika ja ma kipun su tiibade varju, kuni õnnetus möödub!
3Ma hüüan Jumala, Kõigekõrgema poole, Jumala poole, kes juhib mu asja.
4Küll ta läkitab abi taevast ja päästab mu; ta annab laimatavaks selle, kes tahtis mind rünnata. Sela. Küll Jumal läkitab oma helduse ja ustavuse.
5Ma leban otsekui lõvide keskel, inimlaste seas, kelle hambad on piigid ja nooled ja kelle keel on terav mõõk.
6Ülenda, Jumal, üle taevaste, üle kogu maailma oma auhiilgus!
7Võrgu on nad seadnud mu sammudele, mu hinge nad painutasid alla, nad kaevasid mu ette augu, aga nad ise kukkusid sinna sisse. Sela.
8Kindel on mu süda, oh Jumal! Mu süda on kindel. Ma tahan laulda ja mängida.
9Ärka üles, mu au; ärka, naabel, ärka, kannel, ma äratan üles koidu!
10Ma tahan sind tänada rahvaste seas, Issand. Ma tahan lauldes mängida rahvahõimude keskel.
11Sest suur on sinu heldus kuni taevani ja su tõde kuni ülemate pilvedeni.

Otsid vanemaid postitusi? Vaata arhiivi.