Kindel usk
Lugege Psalm 112:1-10
Sest ta ei kõigu iialgi; igaveseks mälestuseks jääb õige. Ei ta karda õnnetuse sõnumit, tema süda on kindel, ta loodab Issanda peale. (Psalm 112:6-7)
Läksin korralisse tervisekontrolli ega osanud midagi kahtlustada. Paraku sain järgmisel päeval kõne ja mind kutsuti uusi analüüse tegema. Pärast mitmeid uuringuid kinnitati mulle vähkkasvaja diagnoos. Selline ebameeldiv sõnum paneb meist igaüht küsima: “Miks on see mind tabanud? Millega olen selle ära teeninud?” Mõne aja möödudes meie küsimus muutub: “Issand, kus oled Sina selles olukorras?” Kui me seejärel meeleheitesse ei lange, hakkame nägema kõikjal Jumala ligiolu ning jagame seda ka teistega. Jumalale on meie elupäevad teada, kuid meie asi on neid kasutada tema auks – nii mõtete, sõnade kui tegudega. Kui valime igas olukorras Jumala tahte täitmise, siis võime kogeda hingerahu ning suudame jagada head sõnumit kaasinimestele.
Laurie Allred Boyd (Washington, USA)