Vaimulik kütus

Minu lapsepõlves olid USA tanklad teistsugused. Seal ootas meid teenindaja, kes hoolitses tankimise eest, kontrollis nii õlitaset kui rõhku kummides ning puhastas ka tuuleklaasi ära. Minu isal oli harjumus kütusepaak alati täis hoida, sest tanklaid polnud tol ajal nii arvukalt, nagu tänapäeval. Mu isa, kes lahkus igavikku paar aastat tagasi, meenus mulle hiljuti autot tankides. Kas ma hoolitsen oma vaimuliku olukorra pärast sama hoolsalt, nagu isa hoolitses oma auto eest? Kas pöördun Jumala poole alles siis, kui olen vaimulikus mõttes oma kütusevaru ammendanud? Mistahes paigas ja igal ajal on mul võimalus pöörduda Issanda poole, kes annab uue jõu ja täidab kõik mu vajadused (Fl 4:19).