Kogemus

Minu 25-aastane lapselaps sai vanglakaristuse sissemurdmise eest. Ta helistab mulle iga nädal õhtuti, et jagada oma tundeid ja mõtteid. Ühel päeval sain temalt väga varase kõne. Kartsin, et midagi halba on juhtunud, kuid põhjus oli eriskummaline. Ta lihtsalt tahtis mulle rääkida ühest oma positiivsest kogemusest. Ta oli näinud mingi avause kaudu teisel pool vanglamüüri kasvava vahtrapuu ümber lendavaid erksavärvilisi ohakalinde. ”Vanaema, sa oleksid pidanud neid nägema!” Mäletan seda vaimustatud hüüatust oma lastelaste suust, kui nad nägid mõnda kitsetalle, kilpkonna, kollast liblikat, sinist kiili või värvilisi vinte meie tagaaias. Jumal oli mu lapselast tol päeval puudutanud ja see sai osaks ka minule. See kõne näitas, et Jumal ei unusta ka vange. Ta võib neid õnnistada ja rõõmustada nende kaudu ka teisi.