Jumala käed

Meie perekond rentis igal suvel puhkuse ajaks suvemaja ühe järve ääres. Seal õpetas isa mind ujuma. Ta seisis ise rinnust saadik vees ja mina püüdsin tema kätele toetudes selili veepinnal püsida. Ma tundsin end turvaliselt, kuid siis nihutas isa käed allapoole ja ma pidin ise pinnal püsima. Hetkeks see toimis, kuid tajudes isa käte puudumist, sattusin paanikasse ja hakkasin vajuma. Muidugi oli isa kohe aitamas ja kui ma rabelemise lõpetasin, usaldasin taas tema toetavaid käsi. Alati, kui leian end hirmuäratavast olukorrast, mõtlen sellele kogemusele ja mulle meenub Psalm 46:11, milles Jumal julgustab meid rahu säilitama. Looja, kes meid hoiab ja kaitseb, on alati lähedal ja aitab meid läbi kuitahes ohtlikust olukorrast.