Usujõud

Minu isa oli evangelist ja meie pere oli pidevalt liikumises. Käisin neljas erinevas algkoolis ja mind hakati juba kutsuma “ületoodud õpilaseks”. Kooliteel juhtus, et jalgratastel möödasõitvad poisid sülitasid minu suunas ja kutsusid mind lolliks kristlaseks. Ühel sellisel päeval tormas üks naine mind kaitsma. Tal oli luud käes ja ta ajas sellega poisid minema. Tol päeval lõppes ka kiusamine. Julge naine käis meie kirikus ja laulis alati kõva häälega. Ma uskusin Jeesust, kuid oleksin vahel soovinud kasvada teistsuguses kodus. Nüüd olen umbes sama vana, nagu too naine, ja käin samuti usus, nagu tema ja mu vanemad. Minust sai kristlane tänu neile ja ma olen Jumalale selle eest tänulik.