Jumala abi
Lugege 2. korintlastele 4:8-12
Meid ahistatakse igati, kuid me ei ole kitsikuses; me oleme nõutud, kuid mitte meeleheitel; meid kiusatakse taga, kuid me pole hüljatud; meid rõhutakse maha, kuid me ei hukku. (2. korintlastele 4:8-9)
Külastades Wyomingis asuvat Grand Tetoni rahvusparki otsustasime pildistada üht haruldast liblikat, kes sealkandis elutseb. Kui olime ühte neist mõnda aega jälitanud, saime aru, et liblika tiib oli viga saanud. Vigastatud tiivad on liblikate juures tavalised, sest nad on saagiks lindudele ja paljudele metsloomadele. Samas liblikas võib rünnakust eluga pääseda ka siis, kui on kaotanud ühe või koguni mõlemad tiivad. Paulus kirjeldab kannatusi, mis talle misjonireisidel evangeeliumi kuulutades ja uusi kogudusi rajades osaks said – vangistused, piitsutamised, kividega loopimised, laevahukud, ohtlikud üleujutused, röövlite ähvardused, nälg ja janu ning palju muud (vt 2Kr 11:23-28). Paulus sai sageli haavata, kuid ei hukkunud. Kui elame piisavalt kaua, võime kogeda raskeid haigusi, õnnetusi, varanduse kaotust, lähedaste surma või koguni sõda. Nii vigastatud liblika kui Pauluse eeskujul kasutagem võimalusi, mida Jumal meile kaotustele vaatamata pakub. Me võime olla haavatud, kuid Jumala armust ei ole veel hukkunud.
Randy K. Hammer (Tennessee, USA)