Tänukiri

Mu noor sõber saatis tänukirja selle eest, et olin kutsunud ta koos naabritega kohvile. Ükski täiskasvanud külaline ei kirjutanud, ainult see düsleksiaga poiss. Mõned tähed olid tagurpidi ja puudusid kirjavahemärgid, kuid all oli nii kirja autori kui tema kahe noorema venna nimed. Ma lugesin seda kirja pisarsilmil, sest teadsin tema suuri õpiraskusi. Ometi ei andnud poiss alla ja väljendas oma tänulikkus nii nagu oskas. Piiblis pakkus üks poiss oma viit leiba ja kahte kala, et toita näljaseid. Jeesus võttis selle vähese, mis tal oli, tänas ja toitis sellega viis tuhat inimest (vt Jh 6:1–14). Poiss oleks võinud mõelda, et kuna tal pole piisavalt anda, võisid inimesed teda naeruvääristada, Jeesus võis selle tagasihoidliku panuse tagasi lükata, ema võis teda lõunasöögist loobumise pärast noomida ja viimaks võis ta ise nälga jääda. Ta ei lasknud ennast sellest segada. Ma otsustasin naabripoisi tänukirja alles hoida, et mul oleks meeles anda oma osa, usaldades ülejäänu Jumala hooleks.