Lohutus

Vabatahtlikuna naistevangla teenimistöös osalemisel on minu tippsündmuseks jõuluteenistus. Vangid, kaplanid ja vabatahtlikud kogunevad suurde võimlasse, kus kõik istuvad kõrvuti ja kuulavad külalisesinejate ja muusikute lootusest kantud sõnumit. Kaks tundi möödub ülistuse, palve, aplauside ja laulmise saatel. Teenistuse lõpul jagavad vabatahtlikud vangidele jõulupakke. Viimasel jõuluteenistusel tehti midagi teisiti. Kaplan palus vabatahtlikel tulla saali ette ja teatas vangidele: “Need naised on siin selleks, et teiega palvetada. Kes seda soovib, võib ette tulla!” Meie üllatuseks tõusid kõik püsti, et ükshaaval ette tulla ja koos meiega palvetada. Mõni pani pea mu õlale, paljudel olid silmis pisarad. Need erilised hetked meenutasid mulle, et Jumal pöörab tähelepanu igale meie pisarale ja lohutab meid meie kurbuses. Ma kogesin, mida tähendab olla Kristuse käteks ja jalgadeks.