Usk ja teod

Mu sõbral oli keeruline aeg. Ta oli kaotanud töö, aga kolm last vajas hoolt. Otsustasin tema koormat kuidagi kergendada ja läksin ostukeskusse. Ostsin kokku mitmesuguseid toiduaineid ja viisin sõbra perele. Ta oli üllatunud ja siiralt tänulik. Minu oste tühja külmkappi ladudes ütles ta: „Neid asju vajan ma hetkel enam, kui vaid mõtteid ja palveid.” Need sõnad andsid mulle õppetunni. Kellegi raskustest kuuldes olen sageli lubanud hoida teda oma mõtetes ja palvetes. Meid on kutsutud palvetama nende eest, kes on hädas, kuid inimesed vajavad ka konkreetset abi. Selleks võib olla näiteks kotitäis toitu, transport arsti vastuvõtule või lapsehoid, et väsinud ema saaks hinge tõmmata. Tänane kirjakoht tuletab meile meelde, et usk ilma tegudeta on surnud. Usk muutub elavaks, kui sirutame abikäe ja muudame kellegi elu kergemaks.