Heldus

Aastaid tagasi oli mul sõber, kes vajas rahalist abi. Aitasin teda, sest mul oli selleks võimalus. Hiljem, kui minu enda olukord oli kriitiline, tuli mulle appi vana kolledžikaaslane. Tol ajal oli mul vähe raha ja vaevlesin kuust kuusse. Mäletan, kuidas sain nädal enne riikliku toetuse laekumist posti teel tšeki. Läksin seda panka lunastama, kuid sealsed reeglid nõudsid, et toetus oleks juba kontole laekunud. Seda polnud veel toimunud, aga kuna juhataja aimas mu meeleheidet, otsustas ta teha minu suhtes erandi. Mind valdas tohutu kergendus, sest vajasin hädasti raha. Hiljem tegin annetuse kristlikule organisatsioonile, tänades Jumalat heategude ja inglite eest, kes olid mulle appi tulnud. Jumal julgustab meid kandma üksteise koormaid ja armastama ligimest. Hea samaarlane toimis just nii. Mul on olnud õnn olla mõlemas rollis – olla abiandja ja abisaaja. Olen õppinud, et heldus ei seisne annetuse suuruses, vaid valmisolekus avatud südamega anda ja vastu võtta.