Usus kasvamine

Introvertse iseloomu tõttu on mind alati hirmutanud mõte Jumala sõna avalikust kuulutamisest. Ühel päeval kaupluses riideid valides astus minu juurde üks naine ja palus abi ostu tegemisel. Ta oli otsustanud pärast pikka eemalolekut tagasi kirikusse minna ja tahtis selleks sobivalt riietuda. Ta oli väga tänulik minu abi eest. Naine oli mingiks ajaks kogudusest eemale jäänud ning nüüd kartis, et koguduseliikmed mõistavad tema käitumise hukka. Ta muretses ka selle pärast, et Jumal võib tema peale pahane olla. See lugu oli mulle tuttav ja ma tundsin temaga hingelist sidet. Kasutasin juhust ja jagasin oma lemmiksalmi, milleks on 2Kr 12:9. Tuletasin talle meelde ka seda, et Jeesus on maksnud kõige eest. Seepeale kuulsime selja taga kahte häält ütlemas aamen. Meie kõrval seisid kaks naist, kes olid vestlust tähelepanelikult kuulamas. Selgus, et olime keset igapäevast saginat jaganud vaimulikku hetke, mis aitas kõigil meil usus kasvada.