Abi ülevalt

Minu esimesi lauseid lapsena oli: „Ma teen ise!” Olen alati tahtnud olla teistest sõltumatu. See omadus on osa minu identiteedist ja saanud kinnitust ka Lääne individualistlikus kultuuris. Uskusin, et iga probleemi saab lahendada tahtejõu ja eneseabi raamatute abil. Aja jooksul hakkasin siiski mõistma, et minu vastumeelsus abi otsimise suhtes ja kalduvus kõigega ise hakkama saada põhineb valel. Põhjuseks oli minu arvamus, et inimesed – võib-olla isegi Jumal – peavad mind vähem väärtuslikuks, kui tunnistan oma küündimatust ja vajadust välise abi järele. Jumala sõna on mulle näidanud, et me ei ole loodud üksnes iseendale lootma. Jeesus ütles, et tema on viinapuu ja meie oksad ja kui oks ei ole viinapuus, siis see kuivab ja sureb. Kui püüame kõike ise teha, jääme sageli hätta, väsime ja pettume. Jeesus kutsub meid enese juurde, et leiaksime hingamist (vt Mt 11:28–30). Kui oleme tema lähedal, muudab tema tugevus meie koormad kergemaks.