Janu

Enne koitu ärgates tundsin end õnnistatuna, et sain lamada oma magava abikaasa kõrval. Mõtlesin erilistele hetkedele meie 62 abieluaasta jooksul. Jagasime oma rõõmu pulmapäeval ja kolme lapse sündimisel, aga ka südamevalu, kui meie tütar imikueas suri ja pojad sattusid raskustesse. Meie elu tõusud ja mõõnad on kudunud mustri, mis on olnud meile mõlemale õnnistuseks. Nagu mul kombeks on, pöördusin varahommikul Pühakirja poole. Mõtlesin Ruti loole. Boase lahked sõnad ja vee pakkumine köitsid mu tähelepanu. See lugu tuletas mulle meelde Jeesuse vastust Samaaria naisele: „Kes iganes joob vett, mida mina talle annan, ei janune enam iialgi, vaid vesi, mille mina talle annan, saab tema sees igavesse ellu voolavaks allikaks.“ (Jh 4:14). Jeesus viitas sellega Pühale Vaimule (vt Jh 7:37–39). See kirjakoht on andnud mulle rahu ja kindluse, et Jumala Vaim toetab meid kõiges, mis ees ootab. Kindlasti tuleb veel raskusi ja pisaraid, kuid ma tean sügaval südames, et Jumal hoolitseb meie eest.