Elutarkus

Meie noorim lapselaps õppis iseseisvalt üles-alla käima meie väga järsul välistrepil. Iga kord, kui ta trepile ronima läks, meenutasime talle: „Hästi, Laila! Hoia tugevasti kinni ja astu!“ Kui olin pärast pikka haiglaravi koju naasnud ja veel väga nõrk, seisin kõhklevalt trepi ülemisel astmel. Korraga kostis lapsehääl: „Kõik on korras, vanaema. Hoia tugevasti kinni ja astu!“ Laila julgustas mind seni, kuni olin alla jõudnud. Lapse elutarkus võib meid üllatada! Me ei pruugi veel uppuda, nagu Peetrus Matteuse evangeeliumis, kuid iga kord, kui kogeme hirmu ja abitust, piisab sellest, kui haarame Jumala käest ja jätkame usus teekonda. Armastav Jumal annab meile vajaliku jõu.