Tunnistus

Lõuna-Ameerikas misjonireisil olles püüdsin õppida uut keelt. Mul pole eriti enesekindlust suhtlemisel, kuid püüdsin pingutada, sest tahtsin jagada head sõnumit kohalikus keeles.Kord soovis üks noor naine koos minuga palvetada patuse palvet. Tahtsin loobuda, sest mu hispaania keel oli veel kehv. Tegin ettepaneku leida keegi teine, aga naine raputas pead.Ta ütles, et mõistab mind täielikult ja on valmis Jeesuse vastu võtma. Püha Vaim tegutses vaatamata minu puudulikule keeleoskusele. Polnud vaja ladusat juttu, vaid üksnes usaldust ja valmisolekut olla Jumala kanaliks. Ma mõistan Moosese kõhklusi, kui Jumal käskis tal minna vaarao juurde ja paluda Iisraeli vabastamist (2Ms 3:7-11). Tänases kirjakohas kurtis Mooses, et ta pole piisavalt sõnaosav sellise missiooni jaoks, seega Jumal peaks kellegi teise saatma. Kui minust sai kristlane, mõistsin, et Jumal on minuga kõikjal. Olen veendunud, et kindlustunne, mille Jumal andis Moosesele, on mõeldud meile kõigile.