Jumala käsi

Minu lapselaps on veidi üle aasta vana. Ta seisab ja teeb ebakindlaid esimesi samme, kuid ei suuda veel iseseisvalt käia. Kui ta tahab liikuda ühest kohast teise, siis roomamise asemel sirutab ta oma käe usaldavalt välja. Kui keegi meist talle oma kätt pakub, toetub ta sellele, et end püsti hoida, ning kõnnib sinna, kuhu soovib. Ta ei usalda samme teha ilma kellegi tugevama ja kindlama käest kinni hoidmata. On hea teada, et me ei pea elus üksi käima. Täitku meid enesekindlus või ebakindlus, julgus või hirm, rõõm või kurbus – Jumal on alati meiega, et saaksime temast kinni hoida. Tema juhatus, mõistmine ja kaitse on alati meie jaoks olemas. Nii nagu mu lapselaps võtab mu käest kinni, usaldades minu armastust, võime ka meie hoida kinni Jumalast, kes hoiab meid kukkumast.