Jumala arm

Olin pikemat aega töötanud kristliku nõustajana ja veetnud lugematuid tunde leinavate inimeste juures. Kui mu ema suri, tuli lein mu enese koju. See oli uus kogemus. Lein istus mu diivanil, kasutas tooli söögilaua ääres, lamas mu voodis ja järgnes mulle vannituppa. Pidin õppima elama koos leinaga. Ma polnud kunagi tundnud sellist kurbust. On kaotuse sügavusi, kuhu inimlik lohutus ei ulatu ja lein on olnud selles minu karm õpetaja. Kõige kummalisem on see, et keset leina kogesin ootamatult lootust! Neis kurbuse sügavustes, kuhu keegi teine ei saa tulla, kohtusin Jeesuse Kristusega. Ta tuli mu ellu viisil, mida ma polnud varem kogenud. Avastasin, et Jumala armust piisab, nagu piisas rahvale kõrbes mannast. See on piisav antud hetkeks, aga ma ei saa seda talletada tulevasteks hetkedeks. Pean uskuma, et Kristuse arm on minuga igal päeval, nii kaua kui rändan läbi mistahes kõrbe. Tänaseni on arm olnud minuga ja sellest tõepoolest piisab.