Kaetud laud

Mäletan üht õhtut oma vanavanaema juures. Ta seisis oma köögilaua kõrval, mis täitis peaaegu kogu ruumi ja oli kaetud meie lemmiktoitudega. „Õhtusöök on valmis, tulge lauda!“ hüüdis ta armastava häälega. Põrand nagises, kui lapsed tormasid oma kohtadele. Me naersime, rääkisime ja nautisime toitu. Siis küsis üks meie hulgast: „Vanaema, kelle jaoks on see tühi tool ja taldrik? Kas sa eksisid meie arvuga?” Vanaema naeratas ja vastas: „See tühi tool ja taldrik on juhuks, kui keegi mööda läheb ja on näljane. Me peame alati olema valmis vastu võtma ja toitma neid, kes on puuduses.“ Nagu Matteuse 25:35 meid julgustab, oli mu vanaema alati valmis toitma näljaseid ja abivajajaid. Jumala lauas on alati vaba koht, ja igaüks, kes võtab vastu tema kutse, saab osa armastusest, halastusest ja armust. Tulge lauda!