Püsiv palve
Lugege Luuka 18:1-8
Eelija oli meiesugune inimene, ent ta palvetas püsivalt, et ei sajaks vihma, ning kolm aastat ja kuus kuud ei sadanud piiskagi vihma maa peale. Siis ta palvetas taas ja taevas andis vihma ning maa laskis tärgata oma viljal. (Jaakobuse 5:17–18)
Kui saabusin õhtusöögile ühe koguduse sõbra juurde, soovis ta mulle kedagi tutvustada. Oma suureks üllatuseks nägin tuttavat eakat naist, kellega polnud aastaid kohtunud. Tema säravad sinised silmad kohtusid minu omadega ja olime mõlemad pisarateni rõõmsad. Hoolimata möödunud aastatest ja muutunud välimusest tundsin selle imelise naise kohe ära. Ta külastas meie peret sageli pärast seda, kui isa meid maha jättis. Iga kord tõi ta meile väikesi kingitusi ja tundis siirast huvi minu ja mu venna vastu. Ma armastasin rahu, mida ta alati endaga kandis. Nüüd, peaaegu kolm aastakümmet hiljem, sain teada, et ta oli pidevalt palvetanud meie eest. Mu ema, vend ja mina olime kõik andnud oma elu Kristusele ja olen kindel, et tema eestpalvetel oli selles suur osa. Mõnikord näeme oma palvete tulemusi, mõnikord mitte. Kuid meid julgustatakse jätkama palvetamist, usaldades tulemused Jumala hooleks.
Miki Parsons (Inglismaa)