Siiras palve

JAGA FACEBOOKIS

Lugege Luuka 22:39-46

Oma maise elu päevil ohverdas Jeesus palumisi ja anumisi suure hüüdmise ja pisaratega selle poole, kes teda võis päästa surmast, ja teda võeti kuulda tema allaheitlikkuse tõttu. (Heebrealastele 5:7)

Kui mu poeg jookseb kodus ringi ja saab haiget, hakkab ta nutma. Ja kui valu on suur, on ka kisa suurem. Isana ma ei oota, et ta tuleks oma valust sosinal rääkima. Ta teeb ennast kõvahäälselt kuuldavaks ja see on arusaadav. Mõnikord arvame, et peame end kokku võtma ja rahulikult Jumalale seletama, kuidas end tunneme. Aga kui Jeesus palvetas Ketsemani aias, oli ta sedavõrd sügavas ahastuses, et nähtavale ilmusid lausa verepiisad. Tema palve oli aus: “Isa, kui sa tahad, võta see karikas minult ära!“ Jeesuse eeskujul võime ka meie tulla Jumala ette oma valu ja hirmuga, olgu põhjuseks raske haigus, lähedase surm või abielu purunemine. Tema kuuleb meie hüüdeid, näeb meie pisaraid ja mõistab meie olukorda.

Jeremy K. Mullen (Pennsylvania, USA)

PALVE:
Hea taevane Isa, me tuleme Sinu ette ausalt oma valu ja kurbusega, sest Sina mõistad meid. Aamen.

PÄEVA MÕTISKLUS:
Olen oma palvetes siiras.

PALVE TULIPUNKT:
JULGUS OMA TUNDEID VÄLJENDADA

Otsid vanemaid postitusi? Vaata arhiivi.