Julgus jagada
Lugege 1. Kuningate 17:8-16
Siis ütles Eelija temale: „Ära karda! Mine tee, nagu sa oled öelnud! Aga esmalt valmista sellest mulle pisike kook ja too see minule! Pärast valmista enesele ja oma pojale!“ (1. Kuningate 17:13)
Mõnikord aitab Jumal meid ootamatul viisil, nagu see sai osaks tänases piiblitekstis lesknaisele. Võib-olla lootis ta Eelijat nähes saada natuke toitu, kuid tegelikult küsis prohvet hoopis temalt kooki! Miks pidi näljasurma äärel olev naine söötma võõrast? Mõnikord juhtub midagi sarnast meiega. Võime olla väga hõivatud või läbimas rasket aega, kui Jumal saadab korraga meie ellu abivajaja. Kuidas me reageerime? Kas oleme valmis pakkuma naeratust, kallistust või julgustavat sõna, vaatamata enese raskustele? Eelija palve ei tulnud isekusest. Ta järgis Jumala korraldust. Kas Eelija tundis piinlikkust oma küsimuse pärast või kas lesknaine vihastas palve peale? Tegelikult kuuletusid nad mõlemad Jumalale ja neid õnnistati toiduga keset näljaaega. Kui Jumal ootab meilt jagamist, siis meenutagem selle naise kuulekust ja uskugem, et Jumal saab kasutada meie väikest panust suureks muutuseks.
Peter Caligiuri (Florida, USA)