Usutee

Mu vanaemal polnud kerge elu. Ta abiellus mehega, kes ei õppinud teda tõeliselt armastama. Ometi pühendas vanaema oma elu perekonnale ja elas täielikult pere vajaduste nimel. Oli palju kordi, mil mees vanaema kõrvalt kadus ja teda ei aidanud keegi. Ometi jäi ta usus püsima. Raskel ajal palvetas ta Jumala poole ja õnnistuste ajal tänas igapäevase leiva eest. Ta ei loobunud kunagi oma usust ning lõpuks kandis see vilja: tema mehe elu muutus ja ühest nende lapsest sai vaimulik. Täna on tal üle 30 järeltulija ja me kõik tunneme Jumalat. Kui ta lõpuks kirstus puhkas, oli tema peale asetatud valge linik kirjaga: Issand on minu pääste. Ta võitis kõik raskused, käis ustavalt elutee lõpuni ja nägi viimaks Lunastajat. Minu vanaema usk on inspireerinud ka mind. Olgu kõigil inimestel üle maailma jõudu püsida usus lõpuni, et kohtuda finišijoonel oma Loojaga.