Armastage üksteist!

Kuigi olen olnud kogu elu vaimulikus teenistuses, olen pidevalt maadelnud vastuoluga oma usu ja kristliku kiriku kui institutsiooni vahel. See põhineb minu isiklikel kogemustel. Oma teenistuse ajal olen näinud, kuidas inimesi on erinevatel põhjustel kogudustest eemale tõrjutud. Minu arvates jäi nendel kogudustel millestki olulisest puudu. Mulle meeldib, et Jeesus ei nõudnud kunagi täiuslikkust ega oodanud, et inimesed esmalt teatud moraalse tasemeni jõuaksid ja alles siis teda järgiksid. Selle asemel kohtus ta inimestega täpselt seal, kus nad olid. Ta teeb seda tänase päevani. Jeesus armastab ja võtab meid vastu sellistena, nagu me oleme, pakkudes meile andestust ka siis, kui me seda ei oska paluda. Jeesus näitas ristil oma armastuse ulatust, andestades isegi kurjategijale, kes tema kõrval rippus ja palus üksnes seda, et Jeesus teda meenutaks. Kurjategija nõustus, et väärib oma karistust, kuid Jeesuse poolt sai talle osaks ootamatult arm, halastus ja andestus (vt Lk 23:39–43). Jeesus ei oota, et me oleksime täiuslikud, kuid ootab, et armastaksime ligimesi nii, nagu tema armastab meid.