Hüljatus

Istusin raske südamega rahvast täis minibussis ja sõitsin ülikooli õppehaiglasse, kus parasjagu õppisin. Mitmed elumuutvad sündmused panid mind arvama, et mu taevane Isa on mind hüljanud. Lisaks keerlesid peas vastuolulised mõtted: kas mul on õigus olla Jumala peale pahane oma raskuste pärast? Alaväärsustunne takistas mind kaua palvetamast, aga siis meenus mulle tänane piiblisalm, milles Jeesus hüüab ristil olles taevase Isa poole. See kirjakoht, mis väljendab suurt hüljatust, aitas mul mõista, et meile on lubatud tunda ka Jumala suhtes pettumust. See arusaamine tõi mind tagasi Jumala lähedusse. Teadsin, et minu kahtlused ei vihasta Jumalat. Ta on minuga ka raskustes ja valus. Mu pettumus asendus kindlusega, et tagasilöögid ei ole minu loo lõpp. Nii nagu Jeesus, kes tundis end täiesti hüljatuna, võitis surma ära, nii saan ka mina oma raskustest üle. Jumal jääb heaks ka siis, kui meie elu ei tundu hea.