Sihikindlus
Lugege Apostlite teod 14:8-20
Aga kui jüngrid olid kogunenud tema ümber, tõusis Paulus püsti ja läks linna. (Apostlite teod 14:20)
Pärast puusaliigese täielikku vahetust veetsin mitu tundi
haiglavoodis, kuid siis öeldi mulle, et on aeg tõusta ja kõndida.
Olin jahmunud, kuna minu arvates pidi kõndimiseni minema
päevi. Õed selgitasid, et kohene liikumine on hädavajalik, et uus
liiges tööle hakkaks. Kahe õe toel tegin oma esimesed sammud
ja tegelikult jõudsin veel samal päeval koju.
Tänases tekstis on vaenulik rahvahulk Pauluse poolsurnuks
peksnud ja linnast välja vedanud. Ta ei jää siiski üksinda – teda
ümbritseb jüngrite rühm, kes aitab
ta taas jalule. See annab tunnistust
Jumala väest, mille läbi läheb
Paulus veel samal päeval linna
tagasi ja jätkab järgmisel päeval
oma teekonda. Et jätkata Jeesuse
Kristuse evangeeliumi kuulutamist, oli Paulusel vaja uuesti
püsti tõusta. Kui eluraskused meid maha löövad, ei tohi me
maha jääda. Mida kauem maas lamame, seda raskem on hiljem
edasi liikuda. Ometi tuleb Jumal meile sellistel hetkedel vastu
ja kingib jõu taas tõusta. Me kogeme seda armu nende kaudu,
kes on meie ümber, panevad tähele meie valu ja tõttavad appi.
Donyale Fraylon (Texas, USA)