Lootus

Päev päeva järel närisid kahjuritest liblikaröövikud meie laagrit ümbritsevat rohelust. Öösel langes nende väljaheiteid meie telkidele. Laagri töötajatena olime väga mures, sest ei suutnud seda hävingut peatada. Viimaks jäi mets vaikseks ja raagus puud nägid välja nagu talvel – kõik lehed olid läinud. Kahtlesime, kas need puud suudavad ellu jääda, kuid meie hämmastuseks ilmusid mõne aja pärast uued pungad, kasvasid lehed ning mets ärkas taas ellu. Need puud olid nagu pagulased, kes olid ilma jäetud varast, kodust, peredest, kelle kogukonnad oli hävitanud sõda või loodusõnnetus; või nagu vägivallast, sõltuvustest või lahutusest laastatud pered. Kas Jumal saab taastada inimesed sama täielikult, nagu ta taastab puud? Js 61:1-11 annab lootust, et Jumal tõesti saab seda teha. Siin kirjeldab Jesaja inimesi, keda on tabanud kaotus, kellele on jäänud ainult tuhk, samuti inimesi, kes on leinast murtud või meeleheitel. Luuka evangeeliumis 4:18-20 samastab Jeesus end sellega, kellest Jesaja rääkis. Hb 4:14-16 kinnitab meile, et koos Jeesusega saame “armu abiks õigel ajal”.