Meie annid

Minu lapsepõlves ostsid ema ja isa meile uue diivani. See saabus kilekattega, mille mu ema otsustas esialgu peale jätta, et hoida diivan puhtana. Kuid niimoodi jäi meile tunne, nagu poleks diivan veel päriselt meie kodu osa. See oli küll kohale toodud, kuid mingis mõttes mitte täiesti vastu võetud. Mõni asi meie vaimulikus elus meenutab sama lugu. Jumal annab meile kingituse, kuid me ei ava seda lõpuni. Näiteks on Jeesus andnud meile püha armulaua, mille kaudu kogeme tema andestust. Aga kas me võtame selle alati täielikult vastu või läbime lihtsalt rituaali, ilma päriselt mõistmata, mida meile antakse? Kuidas on lugu andidega, mis Issand on andnud igaühele meist? 1. Peetruse 4:10 ütleb: “Teenigu igaüks teisi selle andega, mille ta on saanud, nagu Jumala mitmesuguse armu head majapidajad.” Need annid pole antud ainult imetlemiseks, vaid kasutamiseks. Mõne aja pärast võttis ema siiski uuelt diivanilt kile ära ja siis tundus see viimaks tõesti meie kodu osana. Võtkem siis vastu kingitused, mis Jumal on meile andnud, ja hakakem neid kasutama.