Armuline andmine

Lugege 1. Kuningate 17:7-16

Andke, ja teile antakse - hea, tihedaks vajutatud, raputatud, kuhjaga mõõt antakse teie rüppe, sest selle mõõduga, millega teie mõõdate, mõõdetakse teile tagasi.

Luuka 6:38
Kuigi meie perel oli vähe materiaalseid võimalusi, oli mu täisajaga töötav ema alati valmis abivajajaid aitama ja neile oma aega pühendama. Andmine oli talle kerge, kuid mitte alati abi vastuvõtmine. Ma kahtlustan, et vahel takistas teda uhkus. Kuigi helde andmine on tähtis, on oluline ka valmisolek vastu võtta. Ilma selleta on piiratud meie võimalused jagada ja kasutada aega ja andeid, millega Jumal on meid õnnistanud. Mõistsin seda ühte kogudust külastades, kus üks naine otsustas mulle kinkida küünlaga lauakaunistuse. Tahtsin keelduda, sest mul on kodus juba palju selliseid meeneid, aga üks kohalik naine sosistas mulle: “Sinul ei pruugi seda kingitust vaja olla, aga temal on vaja sind sellega austada. Võta see vastu tema pärast!” See oli mulle oluline õppetund — selleks, et inimesed saaksid anda, peab olema ka vastuvõtjaid. Kui keelame teisele inimesele võimaluse jagada siirast südamest oma ande, siis keelame talle ka andmisest tulenevad õnnistused. Olgem armulised nii andes kui vastu võttes!

Mary Hunt Webb (New Mexico, USA)

Palve

Armastav Jumal, aita meil olla armulised andjad ja vastuvõtjad. Jeesuse nimel me palume. Aamen.

Päeva mõtisklus

Vastu võttes õnnistan andjat.

Palve tulipunkt

NEED, KES ON OLNUD MEIE VASTU HELDED

1. Kuningate 17:7-16
7Aga mõne aja pärast juhtus, et jõgi kuivas, sest maal ei olnud vihma.
8Ja temale tuli Issanda sõna, kes ütles:
9„Võta kätte, mine Sareptasse, mis kuulub Siidonile, ja ela seal! Vaata, ma olen käskinud ühte lesknaist seal sind toita.”
10Ja ta võttis kätte ning läks Sareptasse. Ja kui ta jõudis linna värava juurde, vaata, siis oli seal üks lesknaine puid korjamas. Ja ta hüüdis teda ning ütles: „Too mulle ometi pisut vett mõne nõuga, et saaksin juua!”
11Ja kui naine läks vett tooma, siis ta hüüdis temale järele ning ütles: „Too mulle ka paluke leiba!”
12Aga naine vastas: „Nii tõesti kui Issand, su Jumal, elab, ei ole mul kakukestki, vaid ainult peotäis jahu vakas ja pisut õli kruusis. Vaata, ma olen korjanud paar puutükki, ja ma lähen ning valmistan midagi enesele ja oma pojale, et saaksime veel süüa, enne kui sureme.”
13Siis ütles Eelija temale: „Ära karda! Mine tee, nagu sa oled öelnud! Aga esmalt valmista sellest mulle pisike kook ja too see minule! Pärast valmista enesele ja oma pojale!
14Sest nõnda ütleb Issand, Iisraeli Jumal: Jahu ei lõpe vakast ja õli ei vähene kruusist kuni päevani, mil Issand annab maale vihma.”
15Ja naine läks ning tegi Eelija sõna järgi. Ja temal, samuti Eelijal ja naise perel oli süüa kauaks ajaks:
16jahu ei lõppenud vakast ja õli ei vähenenud kruusist Issanda sõna peale, nagu ta Eelija läbi oli öelnud.
Loe Piibel.net lehel

Otsid vanemaid postitusi? Vaata arhiivi.