Alandlikkus

Olin vabatahtlikuna abiks koguduse üritusel toidu jagamisel ja koristamisel. Alguses tundus see töö tähtsusetu ja olin natuke häiritud. Samal ajal olid mu sõbrad laval ülistust juhtimas, õhtut vedamas ja jutlustamas. Koristamisel tundus mulle algul, et mind on kõrvale jäetud, kuid teenides sain inimestega kontakti, nägin neid, kes vajasid abi, ning sain rahu tagasi. Tasapisi mõistsin, et ka lihtsal ülesandel on tähendus. Neil hetkedel mõistsin, et kui Jeesus rääkis “vaimus vaestest”, võis ta mõelda neid, kes ei keskendu iseendale, vaid Jumala kutsele ja armastusele teiste vastu. Jeesus pidas silmas seda, et alandlik süda lubab meil sügavamalt Jumalale toetuda ning kogeda rahu ja õnnistusi igas olukorras. Igapäevaelus peame vahel täitma ülesandeid, mis paistavad väikesed ja jäävad sageli tähelepanuta. Kui võtame need alandlikult vastu ja anname endast parima, võime kogeda Jumala ligiolu ka neis väikestes panustes. Tõelised õnnistused ei järgne uhkusele ja omakasu otsimisele, vaid voolavad alandlikust südamest. Jumala arm on see allikas, mis toidab meie ja meie ligimeste südameid.