Jumalale toetudes
Lugege Laulud 43:3-5
Sest mina tunnen mõtteid, mis ma teie pärast mõlgutan, ütleb Issand: need on rahu, aga mitte õnnetuse mõtted, et anda teile tulevikku ja lootust. (Jeremija 29:11)
Ma sain telefonikõne, mis pööras mu elu pea peale. Hirm kasvaja ees haaras mu igapäevaelu. Arsti vastuvõttude, testide ja vastuste ootamise tõttu tundus mulle, et ma elan pimedas tunnelis. Ma ei suutnud näha, plaanida ega lihtsatele argiülesannetele keskenduda. Kuna see meeleheide ähvardas mind hävitada, leidsin ma, et sõltun täielikult Jumalast.
Mida rohkem ma Jumalale toetusin, seda suuremat rahu ma tundsin. Jumal oli valgus mu pimeduses. Ma adusin, et küsimus, mille ma peaksin esitama, ei ole “Miks mina?”, vaid “Miks mitte mina?” Kas Jumal ei saa kasutada iga olukorda meie elus suurema eesmärgi jaoks? Mu palved muutusid. Ma ei palunud enam, et Jumal võtaks minu kasvaja ära. Ma palusin, et Jumal kasutaks mu diagnoosi oma riigi tööks.
Jumal vastas mu palvele, andes mulle nii rahu kui ka igatsust ja võimeid käia koos teistega läbi nende kasvajakogemuste. Jumal andis mulle julgustuse, kaastunde, armastuse ja hoolitsemise annid, et ma suudaksin teisi mõista ja toetada.
Mida rohkem ma Jumalale toetusin, seda suuremat rahu ma tundsin. Jumal oli valgus mu pimeduses. Ma adusin, et küsimus, mille ma peaksin esitama, ei ole “Miks mina?”, vaid “Miks mitte mina?” Kas Jumal ei saa kasutada iga olukorda meie elus suurema eesmärgi jaoks? Mu palved muutusid. Ma ei palunud enam, et Jumal võtaks minu kasvaja ära. Ma palusin, et Jumal kasutaks mu diagnoosi oma riigi tööks.
Jumal vastas mu palvele, andes mulle nii rahu kui ka igatsust ja võimeid käia koos teistega läbi nende kasvajakogemuste. Jumal andis mulle julgustuse, kaastunde, armastuse ja hoolitsemise annid, et ma suudaksin teisi mõista ja toetada.
Deborah Pow (Kanada, Alberta)