“Ma ei näinud, et see tuleb!”
Lugege 2. Peetruse 1:1-11
Sest selle rahva süda on kalestunud ja nad kuulevad kõrvadega raskesti ja sulevad oma silmad, et nad silmadega ei näeks ja kõrvadega ei kuuleks, et nad südamega ei mõistaks ega pöörduks, et ma võiksin neid parandada. (Matteuse 13:15)
Ühel õhtul räägiti kella kuuestes uudistes autoavariist. Üks auto oli teisele autole külje pealt sisse sõitnud. Naine, kelle auto sai viga, ütles: “Äkki ilmus see auto ja sõitis mulle sisse. Ma ei näinud, et see tuleb!”
Naise ütlust kuulates uskusin, et ta rääkis tõtt. Kuid võib-olla oli naisel nii kiire, et ta ei näinud teist autot.
Samasugune pimedus viis mind vanglasse. Ma keskendusin liiga palju sellele, mida ma tahtsin enda jaoks ning vaatasin mööda nii Jumalast kui teistest, kes mind ümbritsesid. Kõik lõppes kokkuvarisemisega ning ma ei näinud ette, mida võib tuua tulevik: solvangud, lahutus, eraldatus lastest ja lõpuks ka vabaduse kaotus. Oleksin võinud öelda nagu see naine: “Ma ei näinud, et see tuleb!”
Kui me otsustame elada oma elu ja vastupidiselt Jumala juhtimisele, siis ütleb Piibel meile, et me oleme “lühinägelikud ja pimedad.”
Samasugune pimedus viis mind vanglasse. Ma keskendusin liiga palju sellele, mida ma tahtsin enda jaoks ning vaatasin mööda nii Jumalast kui teistest, kes mind ümbritsesid. Kõik lõppes kokkuvarisemisega ning ma ei näinud ette, mida võib tuua tulevik: solvangud, lahutus, eraldatus lastest ja lõpuks ka vabaduse kaotus. Oleksin võinud öelda nagu see naine: “Ma ei näinud, et see tuleb!”
Kui me otsustame elada oma elu ja vastupidiselt Jumala juhtimisele, siis ütleb Piibel meile, et me oleme “lühinägelikud ja pimedad.”
Kenneth R. Cherry (Põhja-Carolina, USA)