Jahe küünal
Lugege 1. Peetruse 3:8-16
Vaid pühitsege Issandat Kristust oma südames, olles alati valmis kostma igaühele, kes teilt pärib aru lootuse kohta, mis teis on. Kuid tehke seda tasadusega ja aupaklikult. (1. Peetruse 3:15-16)
Kunagi tekitas sõnapaar “evangeeliumi kuulutamine” minus ettekujutuse Piibliga vastu kantslit taguvatest ja rusikaga vehklevatest valjuhäälsetest jutlustajatest.
Nüüd mõtlen ma evangeeliumi kuulutamisest lihtsalt kui valgest ühevärvilisest küünlast. Selle leek põleb kuumalt ja tugevasti, pimeduses valgust levitades. Kui ma aga selle küünla kätte võtan, tundub see jahe ja mul pole raske seda käes hoida.
Ma tunnen, et just sellist tunnistust ma olengi kutsutud andma. Mu usk võib põleda eredalt, kuid samal ajal jään ma rahulikuks ja jahedaks. Ma pean rääkima Jeesusest, kuid see ei tähenda, et ma satun tulistesse vaidlustesse. Ma pean rääkima Jeesusest, kuid mitte sõnasõjas. Ma pean vastama igaühele, kes küsib, mis on mu lootuse põhjuseks, kuid nagu ütleb Peetrus, pean ma vastama “tasadusega ja aupaklikult.”
Teistele oma veendumuste pealesurumine lõpeb harva edukalt. Võidukas tunnistaja on inimene, kelles õrnade sõnade ja armastusetegude kaudu särab eredalt Jeesuse valgus.
Ma tunnen, et just sellist tunnistust ma olengi kutsutud andma. Mu usk võib põleda eredalt, kuid samal ajal jään ma rahulikuks ja jahedaks. Ma pean rääkima Jeesusest, kuid see ei tähenda, et ma satun tulistesse vaidlustesse. Ma pean rääkima Jeesusest, kuid mitte sõnasõjas. Ma pean vastama igaühele, kes küsib, mis on mu lootuse põhjuseks, kuid nagu ütleb Peetrus, pean ma vastama “tasadusega ja aupaklikult.”
Teistele oma veendumuste pealesurumine lõpeb harva edukalt. Võidukas tunnistaja on inimene, kelles õrnade sõnade ja armastusetegude kaudu särab eredalt Jeesuse valgus.
Tanya Ferdinandusz (Colombo, Sri Lanka)