Uuestisündinud elu

See naisvang, kellega mul oli eesõigus olla viis aastat kirjavahetuses, veetis enamiku oma karistusajast üksikvangistuses. Lapsepärase käekirjaga kirjutas ta mulle vanglaelu õudustest. Ta oli ise süüdi oma üksikvangistuses, sest vaid sellega saadi kaasvange takistada teda tapmast. Kogu selle aja kasvas ta usus, muutudes tema rahvale omasest nõidusekultuuri kandjast kristlaseks. Üheteistkümne aasta jooksul pärast vanglast vabanemist on ta korralikult tööl käinud. Samuti on ta ustav koguduseliige.

Nagu paljud teisedki, suhtusin ma vanglas toimunud pöördumisesse skeptiliselt. Kuid see naine on elav tunnistus täielikust muutumisest. Ja kristlased on need, kes peavad tooma Jumala valgust maailma, isegi vanglamüüride tagusesse maailma.

Tähendamissõna “mu kõige pisematest vendadest” teeb selgeks, et ka vangid on nende hulgas, keda tuleb armastada. Jeesus ütles: “Tõesti, ma ütlen teile, mida te iganes olete jätnud tegemata kellele tahes mu kõige pisematest vendadest, seda te olete jätnud tegemata minulegi” (Matteuse 25:45).