Aidake iseennast
Lugege Jaakobuse 2:14-25
Inimene mõistetakse õigeks tegude järgi ja mitte ainult usust. (Jaakobuse 2:24)
Ülikooli õppima minnes lahkusin ma nii kodust kui ka oma kogudusest. Kui ma olin kaua eemal olnud, tulin tagasi kirikusse, alguses harva ja siis üha sagedamini, kuni ma hakkasin seal käima igal pühapäeval.
Ma tahtsin olla kirikus, kuigi mu elus ikka veel puudus midagi. Ma ei olnud ühenduses Jumalaga nii, nagu oleksin tahtnud. Siis ma mõistsin, et tahan, et mind juhitaks ja teadsin, et selle igatsuse täitumiseks pean ma muutuma.
Lõpuks astusin ma koguduse liikmeks. Nüüd olen ma vabatahtlik töötegija ja püüan igati teisi aidata. Hämmastav on see, et seda tehes tundub mulle, et ma saan ise rohkem abi. Ükskõik kas ma lähen haiglasse haiget koguduseliiget külastama, pesen pärast koosolekut nõusid, keedan kohvi või vahetan pärast tööd kellegi autol kummi — teisi aidates aitan ma sellega iseennast ja tunnen, et olen Jumalale lähemal.
Ma ei saa alati teisi aidata, tegelikult vajan ma mõnikord ka ise abi. Kuid isegi abipalumine on viis teisi aidata, sest see võimaldab neil tunda, et neid vajatakse. Parim, mida ma igas olukorras saan teha, on paluda Jumalalt juhtimist. Ja kui ma seda teen, siis näitab Jumal mulle teed.
Lõpuks astusin ma koguduse liikmeks. Nüüd olen ma vabatahtlik töötegija ja püüan igati teisi aidata. Hämmastav on see, et seda tehes tundub mulle, et ma saan ise rohkem abi. Ükskõik kas ma lähen haiglasse haiget koguduseliiget külastama, pesen pärast koosolekut nõusid, keedan kohvi või vahetan pärast tööd kellegi autol kummi — teisi aidates aitan ma sellega iseennast ja tunnen, et olen Jumalale lähemal.
Ma ei saa alati teisi aidata, tegelikult vajan ma mõnikord ka ise abi. Kuid isegi abipalumine on viis teisi aidata, sest see võimaldab neil tunda, et neid vajatakse. Parim, mida ma igas olukorras saan teha, on paluda Jumalalt juhtimist. Ja kui ma seda teen, siis näitab Jumal mulle teed.
Paul Dygard (Missouri, USA)