Aiapostid kuuvalguses
Lugege Efesose 4:31-32
Ja kui te olete palvetamas, siis andke andeks, kui teil on midagi kellegi vastu, et ka teie Isa taevas annaks teile andeks teie eksimused. (Markuse 11:25)
Lõpuks tegin ma selle ära. Võtsin labida ja kaevasin välja vana kivi, mis mu kodu juurde viivast sissesõiduteest välja ulatus.
Pärast hulk aastaid kestnud valvelolekut, iga kord teadmata, kas ma komistan sellele kivile või mitte, tegin ma sellele lõpu. Kui ma nüüd õhtuti koeraga väljas jalutan, ei komista ma enam mitte kunagi selle kivi otsa.
Aastaid olin ma kivi otsa komistanud. Iga kord püüdsin ma seda käega kõrvaldada, kuid ainult üks serv oli maa seest väljas. Torisedes sõnasin, et juba enne päikesetõusu olen ma siin labidaga tagasi. Kuid hommikuks olin ma taas kivi unustanud. See meenutas ennast pimeduse saabudes. Enesekaitseks jätsin ma meelde kivi asukoha, otse seitsmenda aiaposti juures.
Nagu see kivi, imbus mu ellu ka kibestumine, mille oli põhjustanud suutmatus andestada. Ma vältisin seda teemat. Mõnda aega see toimis, kuid nõudis minult sama palju energiat kui aiapostide lugemine kuuvalgel. Rahus jalutada sain ma alles siis, kui olin kivi välja kaevanud. Sisemist rahu sain kogeda alles siis, kui olin andeksandmise läbi oma kibestumisest vabanenud.
Aastaid olin ma kivi otsa komistanud. Iga kord püüdsin ma seda käega kõrvaldada, kuid ainult üks serv oli maa seest väljas. Torisedes sõnasin, et juba enne päikesetõusu olen ma siin labidaga tagasi. Kuid hommikuks olin ma taas kivi unustanud. See meenutas ennast pimeduse saabudes. Enesekaitseks jätsin ma meelde kivi asukoha, otse seitsmenda aiaposti juures.
Nagu see kivi, imbus mu ellu ka kibestumine, mille oli põhjustanud suutmatus andestada. Ma vältisin seda teemat. Mõnda aega see toimis, kuid nõudis minult sama palju energiat kui aiapostide lugemine kuuvalgel. Rahus jalutada sain ma alles siis, kui olin kivi välja kaevanud. Sisemist rahu sain kogeda alles siis, kui olin andeksandmise läbi oma kibestumisest vabanenud.
Violet S. Herlocker (Virginia, USA)