Igavene paradoks

JAGA FACEBOOKIS

Lugege Johannese 6:25-35

Siis nad ütlesid talle: “Mida me peame ette võtma, et teha Jumala tegusid?” Jeesus vastas: “See ongi Jumala tegu, et te usute temasse, kelle ta on läkitanud.” (Johannese 6:28-29)

See tundub liiga lihtne. 2000 aastat tagasi esitasid juudid ja 21. sajandil esitame meie Jeesusele ühe ja sama küsimuse, lootes saada pika ja üksikasjaliku vastuse. Selle asemel saame selge lühikese vastuse, mis võtab kokku kõik meie kohustused Jumala ees: uskuda Kristusesse. Minu esimene reaktsioon Jumalale on, et ainult usust ei piisa ja ma pean veel midagi tegema. Siis mõistan, et selline mõtlemine näitab, et ma hindan üle oma tähtsust jumalariigis, mitte Jeesuse Kristuse juhtivat osa.

Jeesus ei ütle, et me ei pea kunagi tegema midagi enamat kui uskuma. Jeesus ütleb, et allumine Jumalale ja usk temasse, kelle Jumal on saatnud, on piisav ja Jumalale meelepärane. Sellegipoolest on mul peas sõnad Jaakobuse raamatust: “Nõnda on ka usuga: kui sel ei ole tegusid, siis on see iseenesest surnud” (Jaakobuse 2:17). Ja ma vaidlen edasi: “See pole praktiline. Kui uskumine on kõik, mida me peame tegema, kuidas siis jumalariik edasi areneb?” Jeesuse elu sisaldab vastust minu küsimusele: kui me kaotame iseenda Jumala tahet täites, siis me leiame elu ja aitame teistelgi leida elu. Kuid eesmärk ei ole teod, vaid eesmärk on usk. Siis voolavad meie usust välja teod.

K. Jackson Peevy (Alabama, USA)

PALVE:
Kallis Issand, aseta meisse üks igatsus: uskuda Sinusse. Aamen.

PÄEVA MÕTISKLUS:
Jumal palub meilt vaid üht: uskuda Kristusesse.

PALVE TULIPUNKT:
Keegi, kes kahtleb, kas uskuda või mitte

Otsid vanemaid postitusi? Vaata arhiivi.