Veidi abi
Lugege Matteuse 7:7-11
Teil ei ole, sest te ei palu. (Jaakobuse 4:2)
Mu kuueaastane pojapoeg parandas jalgratast. See oli garaazhis laiali lammutatud ja igal pool vedeles tööriistu. Tema kortsus kulmu nähes pakkusin ma talle abi.
“Ei,” ütles ta. “Ma saan ise hakkama.”
Ma läksin oma asjadega tegelema. Mõne minuti pärast tuli ta tuppa ja ütles: “Vanaisa, ma arvan, et vajan sinu abi.” Üheskoos parandasime jalgratta ja peagi sõitis ta mööda teed edasi-tagasi.
Hiljuti tuli see mulle meelde. Juba mõnda aega olin ma püüdnud üht probleemi lahendada. Ükskõik kui palju ma üritasingi, muutus olukord üha hullemaks. Sellest meenutusest alandatuna palvetasin: “Jumal, ma arvan, et vajan sinu abi.”
Probleem ei kadunud, see ei lahenenud otsekohe. Kuid minus oli rahu, sest olin saanud kinnituse, et ma ei tegutse üksi. Nüüd ma mõistsin, et Jumal aitab mind ja üheskoos suudame me lahenduse leida.
Ma läksin oma asjadega tegelema. Mõne minuti pärast tuli ta tuppa ja ütles: “Vanaisa, ma arvan, et vajan sinu abi.” Üheskoos parandasime jalgratta ja peagi sõitis ta mööda teed edasi-tagasi.
Hiljuti tuli see mulle meelde. Juba mõnda aega olin ma püüdnud üht probleemi lahendada. Ükskõik kui palju ma üritasingi, muutus olukord üha hullemaks. Sellest meenutusest alandatuna palvetasin: “Jumal, ma arvan, et vajan sinu abi.”
Probleem ei kadunud, see ei lahenenud otsekohe. Kuid minus oli rahu, sest olin saanud kinnituse, et ma ei tegutse üksi. Nüüd ma mõistsin, et Jumal aitab mind ja üheskoos suudame me lahenduse leida.
William R. Gentry (Tennessee, USA)