Jumalik kohalolu

Kas sa jookseksid Jeesust vaatama, kui ta “läheks mööda”? Kuid me kohtame Jeesust igas inimeses – turukaubitsejas, pangatelleris, kodutus ja trollijuhis. Kristus räägib nende hääles, kellest me hoolime, kellega koos töötame ja elame. Mõnikord palub Kristus armastust ja mõistmist. Mõnikord Kristus nutab. Kristus kõnnib igas vanglas ja getos, igas varjupaigas, hooldekodus ja vaimuhaiglas. Kristus elab nende sees, kes näevad välja ja mõtlevad nagu meiegi – kuid samuti neis, kes näevad välja hoopis teistsugused ja mõtlevad meile täiesti vastupidiselt.

Jeesus Kristus “läheb mööda” ka meie raskeil hetkil – kui me oleme meeleheites ja kannatustes, eksinud ja pettunud. Kristus on kohal, kui me arvame, et meie usk on kadunud, kui me käime kahtlustes ja unustame igaviku asjad. Ikkagi möödub Kristus lähedalt, meie peale hingates ja meid oodates.

Kristus on meie ees, kõrval ja taga. Me peame ainult vaatama ja ta ära tundma. Me peame ainult kuulama, et kuulda teda sosistamas. Me peame ainult pöörama pead, et näha tema nägu.