Teiste eest palvetades
Lugege 1. Tessaloonika 5:12-25
Kui ta siis rahvahulgad oli minema lasknud, läks ta üles mäele üksinda palvetama. (Matteuse 14:23)
1990. aasta märtsis sõlmis me hommikupalverühm omavahelise kokkuleppe, et me hakkame üksteise eest palvetama.
Ma lisasin nende nimed oma pereliikmete omadele, osariigi, riigi ja maailma juhtide ning pastorite nimedele, kes ei saa oma koguduses jutlustada, pastorilese nimele, kes vajab abi poes käimisel, meie piiskopi ja superintendendi nimele, oma abikaasa töökaaslaste nimedele – ja nimekiri muudkui kasvab, sest kedagi ei saa välja jätta.
Mu isa oli ordineeritud pastor ja kuigi ta on juba üle 40 aasta surnud, on mul meeles, kuidas ta pidas palvenimekirja. Teiste meelespidamine palves on mu päeva alguse tähtis osa. See meenutab mulle, et kuigi palve on isiklik, on see väljaspoole suunatud vaimulik harjutus. Ilma selleta ei saa ma ka ise vaimulikult kasvada.
Mu isa oli ordineeritud pastor ja kuigi ta on juba üle 40 aasta surnud, on mul meeles, kuidas ta pidas palvenimekirja. Teiste meelespidamine palves on mu päeva alguse tähtis osa. See meenutab mulle, et kuigi palve on isiklik, on see väljaspoole suunatud vaimulik harjutus. Ilma selleta ei saa ma ka ise vaimulikult kasvada.
Paul S. Deever (Kansas, USA)