Kui sõnad ei ole arusaadavad

Minu tütar on kolmeaastane. Ta põeb kehalist arengut takistavat haigust ja seetõttu on tal raskusi rääkimisega. Iga kord, kui tütar tahab mulle midagi öelda ja ma ei saa aru, ütlen talle, et ta räägiks pikkamööda ja kordaks, mida ta tahtis öelda. Mõnikord olen oma tegemistega niivõrd hõivatud, et ei pööra lapsele piisavat tähelepanu, kui ta tahab mulle midagi öelda. Kui ta siis peab öeldut kaks-kolm korda lausuma, muutub tütar närviliseks ja hakkab nutma. Laps vajab, et teda kuuldaks ja temaga tegeldaks. Neil kordadel ma kallistan teda ja küsin: “Mis viga, väikseke?” Siis saab see, mida ma tema sõnadest ei mõista, mulle selgeks, sest suhtlemisvahendiks on kaastunne ja armastus.

Kuidas mõistab Jumal meid, kui me ei tea sõnu, mida palves kasutada? Jumal teab meie tundeid ja igatsusi ning on meile alati kättesaadav. Jumala juurde tulles oleme nagu lapsed, kes sõltuvad oma vanematest. Isegi siis, kui me ei ole suutelised väljendama, mida me tahame öelda, tuleme Jumala juurde, tuues kaasa kõik oma mured, ja Jumal mõistab meid. Jumal kuulab meid kaastundliku ja armastava südamega.