Kogu südamest

Läbides pikki miile oma sureva ema juurde, mõtlesin ma kuningas Taavetile, kes valas oma südame Jumala ette. Ükskõik missugustes raskustes Taavet ka oli, usaldas ta Jumalat. Nagu Taavet, võime meiegi tulla palves Jumala ette, avada oma süda ja uskuda, et Jumal vastab.

Mu elus on olnud katsumusi ja raskusi, kuid ma tean, et Jumal kasutab neid, et ehitada mind üles selliseks inimeseks, nagu ma pean olema, ja juhatab mind eesmärgi poole, mis on Jumalal minu jaoks. Kui ma usun Jumalasse, kogen ma vabadust ja rahu. Kui ma valan välja oma südame, siis Jumal kuuleb mind, tervendab ja aitab. Ma ei saanud takistada oma ema suremast, kuid ma sain jagada oma kõige raskemaid katsumusi sõbraga, kes on alati minuga. Kui ma jagasin oma kurbust Jumalaga, siis see vähenes.

Kui iga peatükk meie elus jõuab lõpule, pöörab Jumal uue lehekülje, et alustada uut peatükki. Kui lõpeb meie maise elu viimane peatükk, kohtume oma elu Loojaga.