Tõotus

Vaidlus oli kõva. Sõnad lendasid üle toa ja tabasid nagu nooled. “Ühel päeval,” tõotasin ma, “sa saad teada, et ükskõik mis sa ka teed, armastan ma sind sellegipoolest.” Tütre uskumatu naer esitas mulle väljakutse. Meenutades Jumala tõotust Saarale ja ta uskmatut naeru, mõtisklesin ma Jumala ustavusest. Jumal täitis oma tõotuse enne, kui Saara usk kadus. Minulgi tuli täita oma lubadus, mida tütar ei uskunud. Mina vajasin vaid Jumala abi, võimalusi ja aega.

Võimalused tulid ja iga kokkupõrkega lagunes mu tütre vastuseis samm-sammult. Nii nagu Jumal peab tõotusi olla koos minuga, mind õpetada ja oma armastusega hoida, eriti siis, kui ma olen mässumeelne, olen ka mina suutnud pidada oma tõotust armastada oma last. Aja jooksul on Jumal andnud olukordi, mis tugevdasid usku, lugupidamist ja armastust.