Tere tulemast!
Lugege Jesaja 40:27-31
Aga kes ootavad Issandat, saavad uut rammu, need tõusevad tiibadega üles nagu kotkad: nad jooksevad ega tüdi, nad käivad ega väsi. (Jesaja 40:31)
Minulegi meeldiks teha seda, mida teevad “normaalsed”, terved inimesed – näiteks minna linna või lihtsalt pargis jalutada.
Kuid ma tunnen ennast veidi “alamana”, sest mul on mitmeid puudeid: ma olen osaliselt pime, kurt ja halvatud. Minu juhtkoer peab alati koos minuga olema ja ma ei saa sinna midagi parata, et tunnen, et mulle pööratakse tähelepanu.
Kui ma aga lähen jumalakotta, ei tunne ma ennast alama ega kehvemana. Ma ei häbene oma puudeid, sest tean, et Jumal on lahke ja kaastundlik. Jumala silmis oleme kõik võrdsed. Meil ei pea olema täiuslik nägemine, et Jumalat näha või terved kõrvad, et Jumalat kuulda. Me võime olla ratastoolis ja see pole põhjuseks, et Jumal hoiaks end meist eemale. Jumal on meiega kogu aeg. Kui ma olen jumalakojas, tunnen ma ennast nagu kodus.
Kui ma aga lähen jumalakotta, ei tunne ma ennast alama ega kehvemana. Ma ei häbene oma puudeid, sest tean, et Jumal on lahke ja kaastundlik. Jumala silmis oleme kõik võrdsed. Meil ei pea olema täiuslik nägemine, et Jumalat näha või terved kõrvad, et Jumalat kuulda. Me võime olla ratastoolis ja see pole põhjuseks, et Jumal hoiaks end meist eemale. Jumal on meiega kogu aeg. Kui ma olen jumalakojas, tunnen ma ennast nagu kodus.
Mary Bernadette Tan (Selangor, Malaisia)