Rollieeskujud

Minu kõige selgem ja kinnitavam mälestus oma emast ja isast on nende igapäevane palverituaal. Mu ema oli koguduse vabatahtlik töötegija. Me palvetasime enne iga söögikorda ja käisime igal pühapäeval kirikus. Mu isa alustas ja lõpetas iga päeva põlvedel palvetades. Õhtuti istus ta pidþaamas ja hommikumantlis ning luges Piiblit ja “Päevasõna”. Ükskõik kus ma olin, kas kesk- või ülikoolis, kodus oma abikaasaga, tellisid vanemad mulle alati “Päevasõna”. Tänu nende eeskujule ja püsivusele on palve ja piiblilugemine minu päeva lahutamatu osa.

Nüüd täiskasvanuna mõistan, et ema ja isa kujundasid minu usu. Nemad olid mu rollieeskujud; minu uskumused ja veendumused kujunesid välja kodus. Püüame nüüd abikaasaga omakorda olla rollieeskujuks meie pojale. Ma usun, et meie vaimulik elu aitab vormida tema usku.