Läbi Jumala silmade

Mul olid probleemid Scotiga, kes õppis 6. klassis, kus ma tunde andsin. Ta oli sõnakuulmatu, vastutusvõimetu ja ei töötanud tunnis kaasa. Ta tegi meid kõiki, ka iseennast õnnetuks. Ma katsetasin kõiki distsipliinimeetodeid, mida teadsin, kuid tundus, et miski ei aita. Ühel õhtul ma mõistsin, et ma olin palvetanud oma õpilaste eest üldiselt, kuid ei olnud palvetanud eriti Scoti eest. Ja ma palvetasingi, paludes Jumalat, et ta puudutaks Scotti ja leevendaks olukordi, mis on pannud poisi niimoodi käituma. Samuti palvetasin ma iseenda eest ja tarkuse eest, kuidas seda last kohelda. Mida rohkem ma Scoti eest palvetasin, seda rohkem nägin, et ta ei ole probleemne laps, vaid laps, kellel on tõsiseid probleeme.

Peagi märkasin ma muutusi. Järgnevatel nädalatel tõi muutus minu suhtumises kaasa märgatavaid muutusi Scotis. Esimest korda vaatasin ma Scotti läbi Jumala silmade. Ma teadsin, et kuna Jumal armastab seda last, pean ka mina teda armastama. Ja see muutis meid mõlemaid.