Hoitud Jumala käes
Lugege 5. Moosese 33:24-29
Otsekui karjane hoiab ta oma karja, kogub oma käsivarrega tallekesi ja kannab neid süles. (Jesaja 40:11)
Olles hiljuti tagasiteel Austraaliasse, tegin ma peatuse Oklahomas, et külastada kauaaegset sõpra, kes oli raskesti haige.
Kui mind kutsuti pühapäeval kogudusse jutlustama, keskendusin ma vägevale kinnitusele, mille Jumal andis Iisraeli rahvale: “Varjupaigaks on iidne Jumal, kes sirutab välja igavesed käevarred” (5. Moosese 33:27).
Pärast jumalateenistust ütles mu sõber, et eelmise nädala jooksul oli ta endale ette kujutanud, et ta on nagu väike laps Jumala kätel – turvalise ja kaitstuna. Tol õhtul meenus mulle väike ese, mille ma olin reisi ajal ostnud – ripats Jumala kätel puhkava imikuga. Teades, et mu sõber peab varsti minema haiglasse raskele operatsioonile, jätsin ma enne lahkumist talle selle väikese kingituse. Mõni aeg hiljem saatis ta mulle kirja, öeldes, et operatsioonijärgsete valude ajal tundis ta, et on nagu Jumala kätel.
Me saame iga päev kogeda Jumala lakkamatut armastust ja halastust. Johannes meenutab seda meile, öeldes, et keegi ei suuda meid kiskuda Isa käest (vaadake Johannese 10:29).
Pärast jumalateenistust ütles mu sõber, et eelmise nädala jooksul oli ta endale ette kujutanud, et ta on nagu väike laps Jumala kätel – turvalise ja kaitstuna. Tol õhtul meenus mulle väike ese, mille ma olin reisi ajal ostnud – ripats Jumala kätel puhkava imikuga. Teades, et mu sõber peab varsti minema haiglasse raskele operatsioonile, jätsin ma enne lahkumist talle selle väikese kingituse. Mõni aeg hiljem saatis ta mulle kirja, öeldes, et operatsioonijärgsete valude ajal tundis ta, et on nagu Jumala kätel.
Me saame iga päev kogeda Jumala lakkamatut armastust ja halastust. Johannes meenutab seda meile, öeldes, et keegi ei suuda meid kiskuda Isa käest (vaadake Johannese 10:29).
Gloster Udy (New South Wales, Austraalia)