Avatud südamega
Lugege Markuse 14:3-9
Ja Jeesus oli Betaanias pidalitõbise Siimona majas. Kui ta istus lauas, tuli naine, kellel oli alabasternõu ehtsa ja kalli nardisalviga. Ta murdis alabasternõu katki ja valas salvi Jeesuse pea peale. (Markuse 14:3)
Olen seda salmi mitu korda lugenud, kui aga mu noor koguduseliige Jeremias seda jutluses kasutas, nägin ma seda uues valguses.
Oma jutluses rõhutas Jeremias tegusõna murdis, vihjates naisele, kes murdis katki kalli salviga täidetud alabasternõu. Mõte ei olnud säilitada kallist lõhnaõli, vaid pigem valada see Issanda pea peale. Siis esitas Jeremias tähtsa küsimuse: “Kas sina oled avanud oma südame, et anda kõik Issandale või oled hoidnud osa iseenda jaoks, oma meeleheaks?”
Pärast ababasternõu purustamist ei saanud see naine enam lõhnaõli säilitada. Samal viisil, kui me tuleme Jeesuse Kristuse jalgade juurde, ei tohiks meiegi midagi tagasi hoida. Jumal igatseb, et me täielikult avaksime oma südame Päästjale, jättes selja taha selle, mis on negatiivne ja väärtusetu ning lastes Kristusel enda sees elada.
Pärast ababasternõu purustamist ei saanud see naine enam lõhnaõli säilitada. Samal viisil, kui me tuleme Jeesuse Kristuse jalgade juurde, ei tohiks meiegi midagi tagasi hoida. Jumal igatseb, et me täielikult avaksime oma südame Päästjale, jättes selja taha selle, mis on negatiivne ja väärtusetu ning lastes Kristusel enda sees elada.
Adalgisa Lappost (La Romana, Dominikaani Vabariik)